Prantsuse isa ja väikelapse otsimine Eestis: ema ei tea tütart kus hoitakse

Eesti politsei leidis teisipäeval Prantsuse kodanikust isa ja tema väikelapse Galiana, kes olid 29. maist saadik kadunud. Lapse ema Melissa Rondon ei tea endiselt, kus tema tütar asub, kuna politsei kaitseb isa soovi asukoht salajas hoida. Advokaat on öelnud, et Eestis on väidetavalt kõige kergem last emalt ära võtta.

Eesti politsei teatas teisipäeval, et on leidnud Prantsuse kodanikust isa ja tema aasta ja kümne kuu vanuse tütre Galiana, kes lahkusid 29. mail lapse ema juurest ning keda otsiti üle kogu Eesti. Vaatamata sellele, et laps on üles leitud, jätkub ema jaoks ebakindlus — Melissa Rondon ei ole siiani saanud teada, kus tema tütar täpselt asub.

Melissa Rondoni sõnul keeldub politsei talle avaldamast lapse asukohta, viidates isa soovile oma viibimiskoht saladuses hoida. See tekitab tõsiseid küsimusi laste õiguste ja vanemate võrdse kohtlemise kohta Eesti õigussüsteemis. Ema on jäetud olukorda, kus ta teab, et laps on elus, kuid ei saa temaga kontakti.

Advokaat tõstatab süsteemse probleemi

Juhtum on juhtinud tähelepanu laiemale probleemile: advokaat on avalikult väitnud, et Eesti on riik, kus on väidetavalt kõige lihtsam last emalt ära võtta. See väide viitab võimalikele puudustele Eesti õigussüsteemis laste hooldusõiguse vaidluste lahendamisel, eriti juhtudel, kus on tegemist rahvusvahelise mõõtmega.

Prantsuse kodaniku ja Eestis elava ema vaheline vaidlus tõstatab küsimuse, kuidas Eesti seadused kaitsevad last andva lapsevanema õigusi olukorras, kus teine vanem otsustab lapsega kaduda. Rahvusvahelised laste röövimise juhtumid on keerulised ning nõuavad tihti nii kohalike kui ka rahvusvaheliste seaduste rakendamist.

Politsei roll küsimuse all

Eriti murelikuks teeb antud juhul politsei käitumine, kes pärast lapse leidmist otsustas kaitsta isa huve, mitte teavitada ema lapse asukohast. Kriitikud küsivad, kas politsei peaks sellisel juhul eelistama isa soovide täitmist ema õigusele teada, kus tema väike laps on. Juhtum on tekitanud laia ühiskondliku arutelu selle üle, kuidas Eesti institutsioonid peaksid rahvusvahelistes hooldusõiguse vaidlustes toimima.