Presidendivalimised võivad minna otse valimiskogusse

Ametisolev president Alar Karis pole seni erakondadelt vajalikke poolthääli presidendikandidaadina esitamiseks kogunud. Kui Riigikogu ei esita ühegi kandidaadi, võivad presidendivalimised pöörduda otse valimiskogu poole.

Eesti presidendivalimiste protsess seisab tähtsustahvel, kuna ametisolev presidendina tegev Alar Karis pole veel erakondade poolehoid saavutanud, mis oleks talle vajalik kandidaadina Riigikokku esitamiseks. See olukord avab võimaluse, et valimiste käik võib võtta osaliselt ootamatu suuna.

Riigikogus esitatud kandidaatide nõue nõuab märkimisväärset toetust – kandidaat peab saama vähemalt poolthääli Riigikogu 101 liikme seast. Kuni käesolevaks hetkeks pole Karis sellist tugevat toetust avalikult saavutanud, mis viitab võimalusele, et ta ei soovi ennast see kord Riigikokku esitada või et tema kandidatuur ei ole erakondade seas piisavalt populaarne.

Juhul kui Riigikogu ükski erakond ei esita ühtegi presidendikandidaati, liigub protsess valimiskogusse, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. See stsenaarium oleks ebatavaline ja näitaks, et presidendivalimiste poliitiline maastik on märkimisväärselt muutunud võrreldes eelmiste valimistega.

Presidendivalimised on siseriiklikult oluline sündmus, mis määrab Eesti riigipeale järgmiseks viieaastaseks perioodiks. Protsessi kulgemise erinevad stsenaariumid võivad märkimisväärselt mõjutada valimiste avalikku vastuvõttu ja demokraatlikke protsesse.