Putin on Ukraina osas kompromissitu, kuid kas sõjaretoorika Venemaal muutub?

Venemaa on intensiivistanud rünnakuid Ukrainale, kuid üle nelja aasta kestnud sõda tekitab muret isegi Putini toetajate seas. Avalik diskursus Venemaal võib olla aeglaselt muutumas, kuigi Kremli ametlik seisukoht jääb kompromissituks.

Venemaa jätkab rünnakute intensiivistamist Ukraina vastu, kuid rohkem kui nelja aasta möödudes sõja algusest hakkavad pinged ilmnema isegi Vladimir Putini lähiringkonnas. Küsimus, kas Venemaa avalik arvamus sõja suhtes on muutumas, on saanud üha suurema tähelepanu nii analüütikute kui ka lääneriikide poliitikakujundajate seas.

Kremli seisukoht ei muutu

Putin ise on jäänud oma nõudmistes järeleandmatuks — Venemaa ametlik positsioon näeb ette Ukraina alistumist ja tema neutraalsuse tagamist, ilma et Kiiev saaks NATO liikmesust. Sellised tingimused on Ukraina juhtkonna ja lääneriikide liitlaste poolt kategooriliselt tagasi lükatud. Hoolimata tohututest inimkaotustest ja majanduslikest sanktsioonidest on Kremli sõnakasutus sõja eesmärkide osas jäänud muutumatuks.

Samas viitavad mitmed märgid sellele, et sõjaväsimus levib ka Venemaa ühiskonnas laiemalt. Isegi mõned Putini-meelsed blogijad ja sõjakommentaatorid on hakanud avaldama kriitikat sõjalise juhtimise ja eesliinil saavutatud tulemuste kohta. See on märkimisväärne muutus võrreldes varasema perioodiga, mil igasugune avalik kahtlemine sõja käigus oli äärmiselt haruldane.

Avaliku arvamuse piirid

Venemaa rangete meediapiirangute taustal on raske hinnata, kui laialdane see rahulolematus tegelikult on. Sõjale vastuseisu avalik väljendamine on Venemaal kriminaliseeritud ja paljud kriitiliselt meelestatud kodanikud on emigreerunud. Ometi näitavad mõned uuringud, et sõja toetus, kuigi ametlikel andmetel endiselt kõrge, võib olla keerulisemas seisus, kui riiklik propaganda tunnistab.

Lääneriikide analüütikud hoiatavad, et neid suundumusi ei tasu üle hinnata — Venemaa poliitiline süsteem on üles ehitatud nii, et ühiskondlik rahulolematus ei muutu kergesti poliitiliseks surveks Kremli suunas. Sõja lõpp sõltub ennekõike lahinguväljal toimuvast, mitte Venemaa sisearengutest.