Rainer Saks: Venemaa on muutunud eriti ohtlikuks — kas Putini ähvardused peavad paika?

Julgeolekuekspert Rainer Saks analüüsib Venemaa sõjalist olukorda pärast viimase kahe nädala arenguid. Ukraina kaitseministri nõuniku Serhii Beskrestnovi sõnul ei jätku Venemaal praegu ballistilisi rakette igapäevasteks rünnakuteks. Saks küsib, kas Putini ähvardused on reaalselt teostatavad.

Julgeolekuekspert ja Parempoolsete poliitik Rainer Saks tõstatab olulise küsimuse: kas Venemaa on muutunud viimase kahe nädala jooksul eriti ohtlikuks ja kas Vladimir Putini ähvardused on midagi enamat kui tühi retoorika?

Venemaal napib ballistilisi rakette

Ukraina kaitseministri nõunik Serhii Beskrestnov avalikustas intervjuus, et Venemaal ei jätku hetkel ballistilisi rakette pidevate igapäevaste rünnakute läbiviimiseks Ukraina vastu. See on oluline teave hindamaks Moskva tegelikku sõjalist võimekust, mis näib olevat märkimisväärselt piiratum, kui Kremli ähvardavast retoorikast võiks järeldada.

Saksi hinnangul tuleb siiski suhtuda Venemaa ohtlikkusesse tõsiselt, sest ka piiratud raketivaru korral on riik võimeline tekitama tõsiseid kahjusid. Küsimus ei seisne ainult ballistiliste rakettide arvus, vaid ka Venemaa valmisolekus eskaleerida konflikti muude vahenditega — droone, tiibrakette ja konventsionaalseid relvastussüsteeme kasutades.

Putini ähvarduste tõsiseltvõetavus

Keskne analüütiline küsimus on, millises ulatuses Putini sõnalised ähvardused tegelikult ellu viiakse. Saks rõhutab, et ähvarduste ja tegeliku sõjalise tegevuse vahel on sageli märgatav lõhe — Venemaa kasutab hirmu tekitamist strateegilise tööriistana, isegi kui tegelik võimekus on nõrgenenud.

Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline jälgida, kuidas NATO liitlased hindavad Venemaa tegelikku sõjalist seisu ja vastavalt sellele oma kaitsevõimet kohandavad. Ballistiliste rakettide varu ammendumine ei tähenda automaatselt, et oht väheneb — Venemaa investeerib aktiivselt oma tootmisvõimekuse suurendamisse.