Raport: Eesti lastehoolduse kohtumenetlus vajab põhjalikku reformi

Eestis puudub ühtne kvaliteedistandard laste ärakuulamisel tsiviilmenetlustes. Huvikaitseeksperdi koostatud raport tõdeb, et kehtiv praktika ei vasta rahvusvahelistele lapsesõbraliku õigusemõistmise nõuetele. Olukorra parandamiseks on vaja põhjalikku reformi.

Eestis on laste hooldusõiguse kohtumenetlus sattunud teravalt kriitika alla — huvikaitseekspertide koostatud raport toob välja, et riigis puudub ühtne ja sidus standard laste ärakuulamiseks tsiviilkohtumenetlustes. See tähendab, et laste hääl ja huvid ei jõua kohtusaalis sageli piisavalt selgelt esile.

Raport tõdeb, et praegune praktika ei vasta rahvusvahelistele lapsesõbraliku õigusemõistmise nõuetele. Rahvusvahelised juhised näevad ette, et lastega seotud kohtuasjades tuleb last kohelda kui täisväärtuslikku menetlusosalist, kelle arvamust kuulatakse ära vanuse- ja arengukohaste meetoditega, mitte formaalsete küsitlemispraktikatega.

Miks reform on hädavajalik

Hooldusõiguse vaidlused puudutavad tuhandeid Eesti lapsi igal aastal. Kui laps ei ole menetluses piisavalt esindatud või tema arvamust ei küsita nõuetekohaselt, võib kohtuotsus jätta tema tegelikud vajadused ja soovid arvestamata. Eksperdid rõhutavad, et lapse ärakuulamise kvaliteet mõjutab otseselt otsuse õiglust.

Rahvusvahelised standardid, sealhulgas Euroopa Nõukogu lapsesõbraliku õigusemõistmise suunised, näevad ette selged protseduurid ja koolitatud spetsialistid, kes oskavad lastega suhelda viisil, mis ei tekita neile täiendavat stressi ega trauma. Eesti praegune süsteem jätab need nõuded suuresti täitmata.

Mis saab edasi

Raporti autorid kutsuvad seadusandjaid ja kohtuasutusi üles algatama põhjaliku reformi, mis hõlmaks nii seadusandlikke muudatusi kui ka spetsialistide koolitust. Eesmärk on luua ühtne kvaliteedistandard, mis tagaks igale lapsele võrdse ja väärika kohtlemise olenemata sellest, millises Eesti kohtus tema asi menetlemisel on.