Reguleerimata tehisaru ohustab: Iraani ja Ukraina näited hoiatavad

Tehisaru roll sõdade ja eluliste otsuste tegemises kasvab kiiremini kui meie võimekus seda ohjeldada. Iraani ja Ukraina konfliktid paljastuvad kui näited, kus masinad osalevad operatsioonides ilma piisavate reegliteta, tekitades riski tehnoloogiliseks katastroofile.

Tehisaru rakendamine sõjalistes operatsioonides ja kriitilistes otsustes muutub realiteetseks ja teab piiranguid. Iraani ja Ukraina sõdade näited demonstreerivad, kuidas autonoomsed süsteemid juba osalevad lahingutes ja otsustes, mille tagajärjed mõjutavad inimeste saatust otseselt. See kasv ületab kiiresti meie regulatsioonilist ettevalmistust ja etaatilis-institutsionaalseid jõupingutusi.

Teadlased ja tehisaru ettevõtete juhid tunnistavad avameelselt, et kaasaegsel kujul puudub neile definitiivne lahendus süsteemide kontrollimiseks. Isaac Asimov ulmeteosed, mis üle poolesaja aasta tagasi kirjutas robooticaõpetusi, kõlavad tänapäeval mitte fantaasiana, vaid tegelike ohtude hoiatusena. Tema sõnastatud põhimõtted masinate käitumisest ja inimeste kaitsest näivad praegusest ajast kahekordselt asjakohased.

Probleemi sügavus seisneb asjaolus, et regulatsioonid jäävad teknoloogilise arengu jalgu. Parlamentaarsed protsessid liiguvad aastaid, kuid tehisaru võimekus kahekordistub nädalates. See patt võib viia olukorrasse, kus katastroofiline juhtum käivitab kiire reaktsiooni, kuid asi võis olla juba hilja. Rahvusvaheliste institutsioonide ja valitsuste ees seisab valikule: kas aktsepteerida praeguse regulatsiooniga majanduse jätkamine või seisata seni, kuni ohutud ja eetilised raamistikud on olemas.