Riigigarantii ei päästa suuri energiaprojekte

Anne Sulling ja Erkki Raasuke väidavad, et välisinvestorid ei ole nõus suurtes energiaprojektides nagu tuumajaama või vesisalvesti ehitamisel ainult riigigarantiiga laenu katta. Autorite arvates vajavad sellised projektid palju laiemat toetusmehhanismi kui pelgalt laenukäendus.

Suurte infrastruktuuri- ja energiaprojektide rahastamine on pikalt olnud keeruline küsimus Eestis. Anne Sulling ja Erkki Raasuke käsitlevad oma arvamusartiklis oluliste energeetika investeeringute - tuumajaama ja vesisalvesti - rahastamise probleeme ning paljastab, et traditsiooniline riigigarantii lihtsalt ei piisa väliskapitali meelitamiseks.

Autorite sõnul ei toimi tuumajaam ega vesisalvesti puhtalt turupõhise ärimudeli järgi, kus investorid saaksid oma investeeringu riigigarantiiga kaetud laenuga ära kaetud. See tähendab, et selline finantseerimine on liiga riskantne puhtsalt äriliste mudelitega arvestavate investorite jaoks. Välisinvestorid otsivad projekte, kus on selged rahavood ja tasuvusaeg, mida pikaajalised infrastruktuuriprojektid tavaliselt ei garanteeri.

Sulling ja Raasuke rõhutavad, et laenukäenduse poole pöördumine on läbikukkunud strateegia suured energeetika investeeringud käivitada. Investorid nõuavad rohkem garantiisid ja stabiilsemaid majanduslikke tingimusi, kui riik suudab pakkuda pelgalt laenukäenduse kaudu.

Arvamusartikkel toob välja keskseid küsimusi Eesti energeetika tuleviku rahastamisest. Uute lahenduste leidmine nõuab mitte ainult finansiaalseid garantiisid, vaid ka strukturaalseid muudatusi, mis muudaksid suurprojektid rahvusvahelistele investoritele atraktiivsemaks.