Rohtla: Riigikogu tööd teha pole julgeolekuoht

Andri Rohtla argumenteerib, et saadikupuutumatuse küsimuses otsustamine on Riigikogu seadusandliku võimu normaalne teostamine, mitte riigipoolne oht. Tegelikuks ohuallikaks nimetab ta olukordi, kus jõustruktuurid üritavad seadusandlikku võimu piirata.

Andri Rohtla käsitleb oma kirjutises olulist konstitutsiooniõiguslikku küsimust, mis puudutab saadikupuutumatuse ehk immuniteedi instituuti Eesti parlamendis. Tema seisukoht on selge: Riigikogu otsused saadikute õiguste reguleerimiseks pole ohuallikad ühiskonnale, vaid seadusandliku võimu loomulik teostamine.

Rohtla kritiseerib nähtavat tendentsi, kus julgeolekuargumente kasutatakse seadusandliku võimu tegevuse õigustamiseks. Tema vaatanurgas väljendub tõeline julgeolekuoht hoopis vastupidi — kui riigi jõustruktuurid (jõuministeerium, teabeagentuurid ja muud täidesaatva võimu organid) üritavad kärpida parlamendi mandaati ja volitusi.

Kirjutis rõhutab, et demokraatlikus riigikorras on seadusandlik võim printsiibis ülem ja peaks jääma sõltumatuks täidesaavast võimust. Saadikupuutumatuse säte on ajalooliselt tekkinud just selleks, et kaitsta seadusandjate iseseisvust ja ühiskonna eestkoste jõustruktuure vastu.

Rohtla seisukohad tekitavad sisulisi küsimusi Eesti valitsuskriisi ajal, mil jõustruktuurid on olnud aktiivsed erinevate poliitiliste otsuste kriitika ja hinnangul. Tema argumentatsioon viitab, et julgeolekuargumentide pealekasutamine seadusandliku võimu tegevuse õigustamiseks võib paradoksaalselt moonutada just neid demokraatlikke tasakaale, mida kutsutakse kaitsmiseks.