Stalini pärand jääb Putini Venemaal elus

Nina L. Hruštšova, Nikita Hruštšovi lapselapselaps ja The New Schooli rahvusvaheliste suhete professor, analüüsib, kuidas Venemaa pole Stalini perioodist tõepoolest lahti saanud. Tema sõnutsi markeeris Kreml teda 70 aastat pärast Hruštšovi destaliniseerimiskampaaniat algusest «välisagendiks».

Tänavu veebruaris täitus oluline aastapäev — seitse kümnend aastat Nikita Hruštšovi kuulsa destaliniseerimiskampaania algusest, mil Nõukogude liidri juhtimisel alustati Stalini diktatuuri kriitika ja tema pärandist vabanemise katset. See periood märkis Nõukogude ajaloo ühe kõige olulisema murranguga — poksiid jäi taha ja avati diskussioon tõetundistamiseks.

Kuid Nina L. Hruštšova, Nikita Hruštšovi lapselapselaps ja New Yorgi The New Schooli rahvusvaheliste suhete professor, märgib mureliselt, et kuu pärast selle aastapäeva möödumist pöördus Kreml tema vastu. Ta sai «välisagendi» margi, mis on Venemaal ohtlik ja piirab tema tegevusvabadust. Seesugune reaktsioon näitab, et tänane Venemaa pole Stalinist kaugel edasiliikunud, vaid pigem üritab autoritaarset kontrolli taastada.

Hruštšova sõnum on selge — Stalini poliitika ja meetodid pole Venemaal kunagi päriselt unustatud. Praeguse režiimi reaktsioon tema kriitikale näitab, et isikute vastaseis ja vabadusvõitlus jätkuvad. Venemaa valitsus käitub nii nagu Stalini ajal — märgistades režiimi kriitikud «vastasseisvate elementidena» ja piirates nende liikumist.