Teadlased avastasid: iidse inimliigi geenid võivad elada tänapäevani

Teadlased on tuvastanud geneetilise seose, mis ühendab ühe inimkonna vanima esivanemliigi meile palju lähema liigiga – ja võimalik, et ka mõne tänapäeval elava inimesega. Avastus avab uue vaatenurga inimkonna evolutsioonilisele ajaloole.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond on teinud tähelepanuväärse geneetilise avastuse, mis võib muuta meie arusaama inimkonna evolutsioonilisest ajaloost. Uurijad on leidnud, et ühe inimkonna vanima teadaoleva esivanemliigi geenid võivad olla säilinud ning jõudnud meie päevadeni.

Geneetilised analüüsid viitavad sellele, et iidne inimliik ristus mingil ajahetkel meile lähema liigi või alamliigiga, jättes oma geneetilise jälje, mis on põlvest põlve edasi kandunud. Teadlaste sõnul on võimalik, et mõned tänapäeval elavad inimesed kannavad endas neid iidseid geenivarjante.

See avastus lisab järjekordse kihi meie keerulisele evolutsioonilisele päritolule. Viimastel aastakümnetel on teadlased avastanud, et tänapäeva inimesed kannavad endas nii neandertallaste kui ka denissovalaste geneetilist pärandit – ning nüüd näib, et pilt on veelgi mitmekesisem.

Teadlased rõhutavad, et leiu täpne tõlgendamine nõuab edasist uurimistööd. Geneetiliste mustreid analüüsides püütakse rekonstrueerida, millal ja kus need ristumised aset leidsid ning millist mõju iidsed geenivarjandid tänapäeva inimeste bioloogiale avaldavad.