Tehisintellekt aitab lahti kodeerida sajandeid vana Borgia šifrit Vatikani raamatukogus

Vatikani Apostlikus Raamatukogus on enam kui neli sajandit säilinud 408-leheküljeline käsikirjaline raamat, mida pole suudetud lugeda. Tehisintellekt võib anda võtme sajandeid lahendamata krüpteeritud tekstide mõistatustele.

Vatikani Apostlikus Raamatukogus on enam kui neli sajandit hoitud 408-leheküljelist käsikirjalist raamatut, millest suure osa sisu on jäänud saladuseks. Tekst kasutab 34 ebatavalist sümbolit koos üksikute ladina tähtedega, tiitellehele on kirjutatud araabia keeles. Šifri võti — tuntud kui Borgia šiffer — on ammu kadunud ning sajandite vanuse raamatu mitmed leheküljed on aja hammas kahjustanud.

Lahendamata krüptograafia mõistatus

Borgia šiffer ei ole ajaloos ainus selline juhtum. Maailmas leidub arvukalt tekste ja dokumente, mida ei ole suudetud lahti kodeerida sajandeid või isegi aastatuhandeid. Krüptograafia ajalugu on täis selliseid mõistatusi, mis on vaimsele jõule vastu pidanud läbi põlvkondade.

Tehisintellekti roll šifrite murdmisel

Nüüd võib olukord muutuda. Tehisintellekti areng avab uusi võimalusi just selliste keeruliste ja seni lahendamata krüpteeritud tekstide analüüsimiseks. Masinõppe algoritmid suudavad tuvastada mustreid ja seoseid, mis inimsilmale jäävad märkamatuks — eriti suures andmemahus, kus traditsioonilised meetodid on osutunud ebapiisavaks.

Ekspertide hinnangul võib tehisintellekt olla just see tööriist, mis murrab läbi barjääridest, millega inimesed on aastasadu võidelnud. Borgia šifri puhul tähendab see tuhandete sümboli kombinatsioonide analüüsimist, et leida varjatud keeleline muster.