Toimingupiirang muutub rangema karistusega kuritegude alt välja

Justiits- ja digiministeerium esitas valitsusele korruptsioonivastase seaduse muudatuse, mis klassifitseerib toimingupiirangu rikkumised kuritegudeks ainult selgelt korruptiivsel eesmärgil. Riigikogu põhiseaduskomisjoni asjatundjad nimetasid muudatust kehtivast seadusest palju mõistlikumaks.

Justiits- ja digiministeerium pöördus valitsuse poole seisukohavõtu palvega eelmise nädala jooksul, esitades korruptsioonivastase seaduse muudatuste eelnõu uue versiooni. Ettepanekus käsitletakse toimingupiirangu rikkumistest olenevalt nende iseloomust ja eesmärgist.

Kehtiva seaduse alusel on toimingupiirangu iga rike karistuseks, kuid valitsusele esitatud muudatusettepanekus soovitakse muuta kuriteoks ainult need rikkumised, mille puhul on selgelt näha korruptiivse eesmärgi olemasolut. See tähendab, et formaalset laadi rikked ei liigituks enam kuritegudena, vaid käsitletaks neid vähem rangema käsitlemisega.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil esmaspäeval osalesid asjatundjad, kes hindasid ettepanekut positiivselt. Nende arvamuse kohaselt pakub uus regulatsioon oluliselt paremini tasakaalustatud lahendust võrreldes praegu kehtiva seadusandlusega. Asjatundjad leidsid, et muudatus loob selgemad eristused korruptsiooniseotuse olemasolu ja lihtsate formaalsete rikete vahel.

Muudatused peegeldavad soovi moderniseerida korruptsioonivastast regulatsiooni, käsitades erineval viisil tahe ja eesmärgi aspekte. Ettepanekuga seotud otsused võivad mõjutada kuidas tulevikus käsitletakse avaliku sektori töötajate ja ametnikte tegu ning seadusest kinnipidamist.