Tuulevaikuse ja madala hüdroenergia tõttu kallines elekter Eestis ja Soomes

Börsielektri hind tegi Eestis ja Soomes nädala alguses järsu hüppe. Peamisteks põhjusteks olid tuulevaikne ilm ning Põhjamaade veereservuaaride madal tase.

Elektri börsihind tõusis Eestis ja Soomes nädala esimeses pooles märgatavalt, mille taga on kaks peamist tegurit: tuulevaikne ilm ja Põhjamaade hüdroenergia reservide madal tase.

Tuuleenergia on viimastel aastatel muutunud Euroopa elektrisüsteemis üha olulisemaks komponendiks. Kui tuul jääb nõrgaks, langeb taastuvenergia tootmine järsult, mis sunnib turgu katma puudujääki kallimatest allikatest. Selline olukord peegeldub koheselt börsihindades.

Põhjamaade veereservuaaride madal tase muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Hüdroenergia on Norras ja Rootsis elektritootmise selgroog, kuid kui veehoidlad on alla normi, peavad need riigid samuti tootmist piirama. See vähendab kogu Põhjamaade-Balti regiooni elektrieksporti ja tõstab piirkonnaülest hinda.

Eesti elektriturg on tihedalt seotud nii Soome kui ka Läti ja Leedu turgudega, mistõttu hinnamuutused ühes piirkonnas kanduvad kiiresti üle kogu Balti-Põhjamaade ühisturule. Tarbijad, kes on sõlminud börsihinnaga seotud lepingud, tunnevad selliseid kõikumisi oma arvetel vahetult.