Ühiskond ilma plaanita B on määratud seisma jäämisele

Priit Tamra kirjutab, kuidas juba 30 aastat tagasi arutati Võrumaal tuleviku stsenaariumeid, kus fossiilikütused lõppevad. Tema arvates peab ühiskond omama alternatiivseid plaane, et kriisides edasi liikuda.

Võrumaa metsade vahel kasvanud Priit Tamra meenutab, kuidas tema kodust pärit mõttemängud fossiilkütuste otsa saamisest polnud tollal tulevikuennustus, vaid lihtsalt harjutus, et kujutleda elu ilma pikka aega enesestmõistetavana peetud ressursita. See küsimus, mille esitasid ju juba kolm kümniendit tagasi, pole tänaseni kaotanud aktuaalsust.

Tamra argumenteerib, et ühiskond, millel puudub kaalutletud alternatiivplaan, jääb ootamatute kriisidega silmitsi seistes liikumatuks. Tema nägemus rõhutab planeerimise ja eelnägevuse tähtsust rahvamajanduse ja sotsiaalse stabiilsuse säilitamisel. Autor tõdeb, et senini on palju ühiskondlikke otsuseid langetatud lühiajalisel perspektiivil, jättes kõrvale pikemaajalised järelmõjud.

Kolmekümne aasta tagused Võrumaa kodu vestlused näitavad, et kriisideks valmistumine on pikaajaline protsess, mis nõuab tänapäevalgi sama olulist mõtlemisoskust. Tamra sõnum on selge: ühiskondlik areng vajab selgeid alternative ja paindlikkust, et tagada jätkusuutlikkus ka siis, kui praegused kasutatud ressursid vähenevad või kaovad.