Ukraina konflikt selgitatud: taust, käik ja miks see Eestile oluline on

Venemaa algatatud täiemahulise sõja Ukrainaga algas 24. veebruaril 2022 ja jätkub tänaseni üle kolme aasta hiljem. Konflikt on arenenud droonisõjaks, kus Ukraina rünnakud Vene energiainfrastruktuurile põhjustavad märkimisväärset kahju, samas kui Venemaa massiivsel pommitamisel püüab Kiievit ja teisi linnu hävitada. Sõja käik mõjutab otseselt Eestit ja teisi Balti riike turvalisuse, majanduse ja geopoliitiliste suhete kaudu.

Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt ei ole uus, kuid 24. veebruari 2022 algatatud täiemahuline sissetung märkis otsustava pöörde. Venemaa president Vladimir Putin käivitas vastuolulisele rahvusvahelisele seadusele vastavas operatsioonis marsside, tanki ja õhujõudude kasutamisega Ukraina vallutamiseks. Eesmärk oli kiire võit ja Kiievis asuva valitsuse kukutamine, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja tema rahvas valisid vastupanu. Tänaseks on sõda kestnud üle 1550 päeva ning muutunud üheks pikimaks sõjaks Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Ajaloolised juured viivad tagasi 2014. aastale, mil Venemaa anekteeris Krimmi ja alustati separatistliku sojaväe toetamist Donbassis. Kuid täiemahuline sõda erineb fundamentaalselt varasevatest konfliktidest. Venemaa üritas kiiresti Kiievi vallutada ja sõja lõpetada, kuid selle asemel jäi sõjavägi kinni pikale vastupanule. Ukraina suutis mobiliseerida oma rahvast ja võtta vastu lääneriikide sõjaväelist abi, tehes sõdimisele pikaajalise käsituse.

Sõja käigu muutus toimus esimeste kuude jooksul, mil Venemaa väed kangesti takistusele. Kiievit ümbritsevad operatsioonid ebaõnnestusid, tehnika jäi kinni mudasse ja Ukraina droonide ning Javelin-pantsaarivastasel relvi kasutavad üksused tekitasid Vene vägedele massiivseid kaotusi. Venemaa otsustas keskenduda Donbassi vallutamisele ja lõunal Mariupoli ennetamisele. Tänaseks on sõjafront ummikus, mille kummaline selgroog kulgeb Ida- ja Lõuna-Ukrainas, kusjuures vähem muutuvaid positsioone piirkonnad on püsinud sama seisus üle 1500 päeva.

Droonitehnoloogia on muutnud sõja olemust fundamentaalselt. Ukraina on välja arendanud odavaid droonisüsteeme, mis võimaldavad rünnakuid Vene sügavate tagalate vastu, kus asuvad energiajaamad, naftaterminalid ja muud infrastruktuur. Need operatsioonid on põhjustanud Venemaale miljarditesse dollaritesse käivate kahjude ning panepanud Venemaa avalikult relvastama pankasid ja eraettevõtteid, et kaitsta oma infrastruktuuri. Ukraina saab rünnata palju suurema hinnaga kui varasemate aegade sõjakonfliktides ning suudab teha seda üha kuluefektiivsemalt.

Julgeolekuküsimused on koheselt seotud Eestiga ja teiste Balti riikidega. Venemaa on kujutanud NATO-t ohtliku liitumisena, mis õigustab tema rünnakuid. Briti luureamet hinnangul on Venemaa kaotanud Ukrainas ligi pool miljonit sõdurit hukkunutena, mis peab muutma ka Moskva arvutusi Balti riikide suhtes. Samal ajal on Ukraina droonid korduvalt satunud Baltimaade õhuruumi, tekitades turvalisusküsimusi NATO liikmesriikidele. Eesti on Ukrainale pakkunud julgeolekuabist alates politsei juhtimistrenningutest kuni sõjaliste vahendite üleandmiseni.

Rahvusvaheline tugi Ukrainale on olnud keskne Kiievile suutlikkuse andmisel. USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa on andnud sõjalisi vahendeid, sealhulgas raskeraketisüsteeme, hävitajaid ja muud tehnikat. Euroopa Liit on otsustanud anda Ukrainale 90 miljardi euro suuruse rahapakett, mis suunab raha eelkõige kaitsekulutustele. Küll aga on USA otsustanud taanduda kolmepoolsetest läbirääkimistest Venemaa ja Ukrainaga, jättes Euroopale suurema rolli rahuprotsessi juhtimises.

Rahuläbirääkimiste perspektiivid jäävad ebakindlad. Eesti välisluureameti juht Kaupo Rosin on avaldanud, et Putini positsioon võib kuude jooksul nõrgeneda, andes Ukrainale olulist ajakesku läbirääkimisteks. Teisalt ähvardab Putin jätkuvalt Kiievi ründamist ning Venemaa valmistab ette uust mobilisatsiooni kaotuste korvamiseks. Ukraina president Zelenskõi on öelnud, et riik peab valmis olema sõjategevuse jätkamiseks järgmiseks kahe kuni kolme aastaks. See viitab pikale konfliktile, mille otsa ei paista.

Eestile tähendab see konfikt pikaajaline turvalisuse oht ning vajadus tugevdada kaitset ja NATO ühedust. Sõja käik näitab, et Venemaa ei ole võimeline kiired sõjalised võidud saavutama ja et vastupanu, pikaajalisus ja lääneriikide tugi võivad sõltumatuse kaitsmisel otsustavad olla. Teisalt näitab Venemaa droonide sattumine Baltimaade õhuruumi ja suurenenud julgeolekuoht, et konflikt võib tulla varem või hiljem ka Balti riikide uksele.