Ukraina konflikt selgitatud: taust, käik ja miks see Eestile oluline on

Venemaa algatatud täiemahulise sõja Ukrainaga algus oli 24. veebruaril 2022 ja see jätkub tänaseni üle kolme aasta hiljem. Konflikt on arenenud droonisõjaks, kus Ukraina rünnakud Vene energiainfrastruktuurile põhjustavad märkimisväärset kahju, samas kui Venemaa massiivsel pommitamisel püüab Kiievit ja teisi linnu hävitada. Sõja käik mõjutab otseselt Eestit ja teisi Balti riike turvalisuse, majanduse ja geopoliitiliste suhete kaudu.

Ukraina-Venemaa konflikt ulatub ajaloossa tagasi paljude sajandite võrra, kuid praeguse täiemahulise sõja algus peitub Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitikas. Alates 2014. aastast, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja alustades operatsioone Ida-Ukrainas, on konflikt olnud pidevalt eskaleerumisel. Siiski kuulutas Putin 24. veebruaril 2022 välja täiemahulise invasiooni, mille eesmärk oli Ukraina režiimi kiire kukutamine. Tänaseks on sõda kestnud üle tuhat viiskümmend päeva ning muutunud pika vastupanu võitluseks, mille käigus Ukraina on näidanud ootamatut vastupidavust ja organiseeritud lahinguvõimet.

Sõja algusega seisid silmitsi vägivaldsed lahingud, suured tsiviilkaotused ja üle kolme miljardi inimese sisseränne. Venemaa väed liikusid otse Kiievile ja üritasid vallutada riigi peamisi linnu, kuid Ukraina armada ja kodanike vastupanu pidasid nad tagasi. Varsti selgus, et Venemaa ei suuda kutsuda välja kiirt lahingut ning konflikt muutus seisukoha sõjaks. Rinde löögid stabiliseerusid, ja mõlemad pooled alustasid pikaajaliste positsioonide tugevdamist, eriti Donetski ja Luganski oblastites idaosas.

Üks sõja määravamaid aspekte on olnud droonitehnoloogia massiivne kasutamine. Ukraina on näidanud erimaist leidlikkust droonivarustuse ja taktikate arendamisel. Odavate FPV-droonide (otseselt kontrollitavate multikopterite) abil on Ukraina suutnud hävitada Vene sõjaväe varustust, logistikat ja isegi sügaval Venemaa territooriumil asuvat infrastruktuuri. Teine sõja osa on Vene massiivne pommitamine Ukraina energia-infrastruktuuri vastu – Venemaa kasutab ballistilisi rakette ja kamikaze-droonid, et häirida elektrivarustust ja tsiviiltaristu. Need rünnakud on tekitanud Ukrainas põhjuseks hukkamist, traumat ja talviste energiakriiside ohtu.

Rahvusvahelised institutsioonid ja riigid on võtnud erinevad seisukoht konflikti suhtes. Ukraina saab toetust lääneriikidelt, eriti USA-lt, Britannialt ja Euroopa Liidult, kes on andnud sõjaväelist abi, rahalist tuge ja kehtestanud järske sanktsioonid Venemaale. Seejuures on Venemaa kutsunud mobilisatsiooni ja suurendanud sõjaväekulutusi järsult, mis paisutavad riigi eelarvet ja põhjustavad majanduslikke raskusi. Venemaa ei ole nõus Ukraina täielikust iseseisvusest loobuma ja jätkab Donbassile ja Lõuna-Ukrainale keskendatavat sõjalise survega.

Eestile ja teistele Balti riikidele on konflikt otsene ohuallikas. Venemaa ähvardused, aktiivsus Baltimere piirkonnas ja droonide sattumine Baltimaade õhuruumi tõestavad, et Putini Kremli ambitsioone ei piirita ainult Ukrainaga. NATO on tugevdanud Balti riikide kaitset, kuid oht on tõeline ja pikaajaline. Lisaks on konflikt mõjutanud energiatarbeid, majandusturgusid ja rahvusvaheliste suhete süsteemi. Ukraina kaitse on Eesti jaoks samuti Eesti kaitse.

Rahuläbirääkimiste prospektid jäävad ebakindlad. Eesti välisluureameti juht Kaupo Rosin on märkinud, et Putini positsioon võib järgneval neljal-viiel kuul nõrgeneda, andes Ukrainale võimaluse paremaid tingimusi saavutada. Samal ajal on USA roll vahendajana vähenenud ja Euroopa otsib oma esindajat Venemaaga läbirääkimiseks. Putin on avalikult öelnud, et on valmis läbirääkimiseks, kuid tema tingimused sisaldavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse päraste loobumist.

Tuleviku ees seisab pikk ja kurnav sõda, millel ei ole nähtavat lõppu. Ukraina on öelnud, et valmistub võitluseks järgmiseks kaheks kolmeks aastaks. Sõja jätkumine sõltub paljuski lääneriikide poliitilisest tahtest Ukrainat toetada, Venemaa eelarve- ja personaliressurssidest ning rahvusvahelisest geopoliitilisest olukorrast. Kas Euroopa saab ühtsena Venemaale vastu seista ning kas Ukraina suudab jätkuvat vastupanu, on kriitilised küsimused tulevikust otsustajate jaoks.