Ukraina naissõdur meenutab viimast ööd Bahmutis: miinid põlesid enne plahvatust

Ukraina naissõdur kirjeldab oma viimast ööd Bahmutis – linnas, mis sai üheks Ukraina-Vene sõja veriseimaks lahingupaigaks. Tema mälestustes põlevad miinid ja leegisambad, mis tõusid maapõuest nagu maa ise hingaks välja.

Bahmut, Ida-Ukraina linn, mis sai maailmakuulsaks ühena sõja kõige verisematest lahingupaikadest, jäi lõpuks Vene vägede kätte 2023. aasta mais pärast kuudepikkust piiramisrõngast. Ukraina naissõdur, kes viimase öö seal üle elas, meenutab seda hetke detailselt ja valulikult.

Ta kirjeldab, kuidas keldri sissepääsu taha ilmus esmalt vaid väike oranž sähvatus – virvendus pimeduses. Siis teine. Ja seejärel terve tulekett, mis näis tõusvat otse maapõuest. Leegisambad sööstsid ülespoole, nagu maa ise hingaks välja. Miinid põlesid enne, kui nad plahvatasid.

Tapmine ja ilu kõrvuti

Naissõduri meenutused kannavad endas teravat vastuolu – samal ajal kui linnas möllas tapmine, mäletab ta kirsiõisi, mis õitsesid varemetes. See pilt on saanud tema jaoks sümboliks kogu sõja absurdsusest: ilu ja hävitus kõrvuti, elu ja surm samas hetkes.

Bahmuti lahing kestis üle üheksa kuu ning on peetud üheks pikimaks ja verisemaks lahinguks Euroopas pärast Teist maailmasõda. Ukraina kaitsejõud taandusid linnast alles pärast ägedat vastupanu, millesse olid kaasatud ka vabatahtlikud üksused.

Sõja inimlik pale

Sõdurite isiklikud tunnistused on muutumas sõja kroonika oluliseks osaks. Need lood aitavad mõista inimlikku hinda, mida nii mehed kui naised rindel maksavad – hinda, mida statistika ja strateegilised kaardid ei suuda kunagi täielikult edasi anda.