Ukraina põgenikud kogevad Eestis madalamat elukvaliteeti

Uus uuring näitab, et Eestis elavate Ukraina sõjapõgenike tervisega seotud elukvaliteet jääb kohalike elanike tasemest allapoole, peamiselt vaimse tervise probleemide tõttu. Uuringu tulemused rõhutavad psühholoogilise toe olulisust põgenike integreerimise juures.

Eestis läbiviidud uue uuringu tulemused näitavad selget seost sõjapõgenike psühholoogilise heaolu ja nende üldise elukvaliteedi vahel. Ukraina sõjapõgenike tervisega seotud elukvaliteet jääb Eesti elanike omast madalamale, kusjuures peamiseks teguriks on vaimse tervise seisund.

Uuring tõi välja, et traumatiliste kogemuste tagajärjed põhjustavad märkimisväärset psühholoogilist koormust, mis mõjutab otse põgenike adaptatsiooni uues ühiskonnas. Vaimse tervise probleemid on tihedalt seotud madalamate elukvaliteedi näitajatega, sealhulgas sotsiaalse integreerimise raskustes ja igapäevases toimetulekus.

Eesti tervishoid ja sotsiaalteenused peavad arvestama asjaoluga, et sõjast põgeneda sunnitud inimeste tervishoiu vajadused erinevad tavapärasest. Uuringu andmed näitavad vajadust paremini fokusseeritud psühholoogilise toe ja nõustamise teenuste pärast, mis võiksid aidata põgenike vaimsel tervishoiul ja üldistel heaolul.

Madalam elukvaliteet ei ole ainult isiklik probleem, vaid mõjutab ka põgenike pikaajalisi väljavaateid Eestis elamise osas. Sotsiaalteadlased ja tervishoiutöötajad rõhutavad, et ennetav töö ja varajane toetus oleksid olulised nii põgenike heaolu kui ka ühiskonna integratsiooni vaatepunktist.