Ukraina sõda, selgitatud: mis see on, kuidas algas ja miks see Eestit puudutab

Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse algas 24. veebruaril 2022 ja on kujunenud suurimaks relvastatud konfliktiks Euroopas pärast Teist maailmasõda. Sõda on muutnud Euroopa julgeolekuarhitektuuri, toonud esile droonitehnoloogia tähtsuse kaasaegses lahingus ning sundinud Eestit ja teisi NATO idatiiva riike oma kaitsevalmidust põhjalikult ümber mõtestama. Konflikti käik, rahuväljavaated ja sõja kaugemad mõjud on endiselt lahtised, kuid see puudutab otseselt iga Eesti elanikku.

Mis see konflikt on?

Ukraina sõda on täiemahuline relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, mis algas ametlikult 24. veebruaril 2022, kui Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse alustada suurt sõjalist sissetungi Ukrainasse. Moskva nimetas seda algul "erisõjaliseks operatsiooniks", kuid tegemist on laiaulatusliku sõjaga, mis hõlmab rohkem kui kolmandikku Ukraina territooriumist ning on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid.

Sõda ei alanud aga 2022. aastal. Konflikt sai alguse 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris ebaseaduslikult Krimmi poolsaare ning toetas separatistlike relvajõudude teket Ida-Ukrainas Donetski ja Luganski piirkondades. Kaheksa aastat kestnud madalintensiivsele konfliktile järgnes 2022. aastal täiemahuline invasioon, mille eesmärk oli Moskva hinnangul kiiresti kukutada Ukraina valitsus ja asendada see Venemaa-meelsega.

Kuidas see kõik algas?

Ukraina geopoliitiline tulevik oli pingete keskmes juba aastakümneid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Ukrainast iseseisev riik, kuid Moskva pidas seda alati oma mõjusfääri osaks. 2004. aasta Oranži revolutsioon ja eriti 2013–2014. aasta Maidani revolutsioon — mil ukrainlased läksid tänavale nõudes tihedamat integratsiooni Euroopa Liiduga — olid pöördepunktid. Moskva reageeris Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina konflikti õhutamisega.

2022. aasta veebruariks oli Venemaa koondanud Ukraina piiridele üle 150 000 sõdurit. Rahvusvaheline kogukond hoiatas invasiooni eest, kuid paljud arvasid siiski, et tegemist on surveavaldusega läbirääkimisteks. 24. veebruaril 2022 algas rünnak mitmes suunas korraga — põhjast (Valgevene kaudu Kiievi poole), idast (Harkivi ja Donbassi piirkondade suunas) ning lõunast (Krimmi poolt).

Kiievi vallutamine ebaõnnestus. Ukraina sõjavägi ja tsiviilühiskond osutasid oodatust palju tugevamat vastupanu. Venemaa oli sunnitud märtsis 2022 Kiievi ümbruse piiramiskatsest loobuma ja koondama jõud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse.

Kes on peamised osapooled ja institutsioonid?

Konfliktis on mitu tasandit:

Otsesed sõdijad

• Ukraina — president Volodõmõr Zelenskõi juhtimisel kaitses end algselt läänemaailma üllatuse osaliseks olnud eduga
• Venemaa — president Vladimir Putini juhtimisel peab Kreml sõda endiselt "erisõjaliseks operatsiooniks"

Toetajad ja mõjutajad

• NATO ja Euroopa Liit on andnud Ukrainale märkimisväärselt sõjalist, rahalist ja humanitaarabi
• USA on olnud suurim üksik toetaja, kuigi Trumpi administratsioonil on oma eelkäijaga võrreldes olnud keerulisem suhe Ukraina abistamisega
• Hiina on ametlikult neutraalne, kuid lääneriikide luureandmete kohaselt on toetanud Venemaad nii kaubanduslikult kui ka sõjaline teave viitab isegi sõdurite väljaõppele
• Valgevene on lubanud Venemaal kasutada oma territooriumi rünnakuteks, kuid ei ole ise otseselt sõjalistes operatsioonides osalenud

Kuidas sõda käib: mehaanika ja reeglid

Sõda toimub mitmel tasandil.

Maasõda on koondunud peamiselt Ida- ja Lõuna-Ukrainasse — Donbassi (Donetski ja Luganski oblastid), Zaporižžja ning Hersoni piirkondadesse. Rindejoon on olnud suures osas tardunud, mõlemad pooled teevad aeglaselt edusamme kilomeetrites, mitte kümnetes kilomeetrites.

Õhasõda on kujunenud konflikti kõige nähtavamaks dimensiooniks. Venemaa pommitab Ukraina linnu massiliselt rakettide ja droonidega, rünnates infrastruktuuri — elektrijaamu, sõltumatuid rajatisi ja elamuid. Üks sõja suurimaid tabamuste volange toimus 2025. aasta mais, mil Venemaa tulistas ühe ööpäevaga üle 1500 drooni ja 57 raketti.

Droonisõda on muutunud konflikti defineerivaiks jooneks:

Ukraina on viimastel kuudel intensiivistanud droonirünnakuid sügavale Venemaa territooriumile — tabades naftatöötlemistehasi Jaroslavlis, Rjazanis, Saratovi oblastis ning korraldades 2025. aasta mais suurima drooniründe Moskva vastu alates sõja algusest.

Milline on olukord praegu?

Sõda kestab 2025. aasta juunikuu seisuga üle 1550 päeva. Olukorra peamised jooned:

• Rindejoon on jäänud suuresti stabiilseks, kuigi Venemaa avaldab jätkuvalt survet Ida-Ukraina linnadele, eriti Slavjanskile ja Kramatorskile
• Ukraina droonirünnakud on põhjustanud Venemaale märkimisväärset majanduslikku kahju, sealhulgas kütusepuudust Krimmis ja Venemaa lõunapiirkondades
• Rahuläbirääkimised on ummikusse jäänud; USA on osaliselt taandunud vahendaja rollist ning EL otsib oma esindajat võimalikeks kõneluseks
• Majanduslik kulu Venemaale kasvab — rahandusminister on hoiatanud reservide ammendumise eest, suurimad naftatöötlemistehased on peatanud töö droonirünnakute tõttu
• Briti luure hinnangul on Venemaa kaotanud hukkunutena ligi 500 000 sõdurit
• Ukraina parlament ratifitseeris 2025. aasta mais Euroopa Liidu 90 miljardi euro suuruse abipacketi

Miks see Eestit ja eestlasi otseselt puudutab?

Eesti jaoks ei ole tegemist kaugel toimuva konfliktiga. Mitu põhjust teevad selle iga eestlase isiklikuks küsimuseks.

Geograafia ja julgeolekuoht. Eesti jagab Venemaaga üle 300 kilomeetri pikkust piiri. NATO idatiiva riigina on Eesti esimeses reas, kui Venemaa peaks Euroopas oma agressiooni laiendama. Pentagoni hinnangul on see praegu vähetõenäoline, kuna Venemaa ressursid on Ukrainas hõivatud, kuid hinnang võib muutuda.

Droonijuhtumid Eestis. 2025. aasta mais sisenes Ukraina droon Eesti õhuruumi ning NATO hävitajad tulistasid selle alla Vortsjärve piirkonnas — esimene selline juhtum Eesti ajaloos. Kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna kinnitasid, et NATO funktsioonid töötasid, ning Ukraina esitas ametliku vabanduse.

Eesti panus ja seisukoht. Eesti on olnud üks aktiivsemaid Ukraina toetajaid suhtena SKP-sse. Eesti Välisluureamet on avaldanud hinnanguid Venemaa võimekuse ja Putini valikute kohta — luureameti juht Kaupo Rosin ütles avalikult CNN-ile, et Putini läbirääkimispositsioon võib järgmise nelja-viie kuu jooksul nõrgeneda.

Lisaks koolitab Eesti Ukraina politseinikke — Politsei- ja Piirivalveamet on kutsunud Ukraina politseiülemeid juhtimiskursustele Eestis.

Tallinna tehnoloogia lahinguväljal. Tallinna ettevõte Alatyr Group on arendanud püüdurdrooni P4P, mida katsetatakse Ukraina lahinguväljal.

Tallinnale anti aunimetus. Ukraina president Zelenskõi andis Tallinnale "Pääsjalinna" aunimetuse — tunnustades Eesti toetust Ukrainale.

Levinumad väärarusaamad

"See on sisemaine kodusõda." See ei vasta tõele. Tegemist on ühe suveräänse riigi täiemahulise sõjalise invasiooniga teise suveräänse riigi vastu, mis on rahvusvahelise õiguse raske rikkumine.

"Ukraina kaotab kindlasti." Sõja kolm esimest aastat on näidanud, et Ukrainal on olnud märkimisväärne vastupanuvõime, mis on ületanud paljude analüütikute ootusi. USA mereväe eruviitseadmiral Mark Montgomery on rõhutanud, et Ukraina ei kaota seda sõda.

"Droonirünnakud Moskvale on terrorismid." Rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel on seaduslik rünnata sõjalisi ja tööstusobjekte vaenlase territooriumil. Ukraina on sihiks võtnud peamiselt naftatöötlemistehased, energiainfrastruktuuri ja sõjatehase piirkondi.

"Lääneriikide abi pikendab ainult sõda." See on Kremli lemmikargument. Enamik lääne analüütikuid ja sõjaväeekspertidest leiab vastupidi, et abi on Ukrainat hoidnud langemast — mis tähendaks samuti Euroopa julgeolekuarhitektuuri kokkuvarisemist.

"Valgevene on sõjasse täielikult sekkunud." Valgevene on lubanud kasutada oma territooriumi Venemaa rünnakuteks ning on Kremli lähedane liitlane, kuid ei ole ise otseselt sõjategevuses osalenud. Ukraina on rajamas ulatuslikke kaitseehitisi põhjapiiril, olles teadlik riskist.

Mida edasi jälgida?

Mitu teemat väärivad lähikuudel tähelepanu:

1. Rahuläbirääkimised — kas ja millistel tingimustel osapooled läbirääkimistelaua taha istuvad; USA rolli muutus on teinud protsessi ettearvatamatumaks
2. NATO Ankara tippkohtumine juulis 2025 — Ukraina liikmesuse küsimus ja liitlaste kaitsekohustused on päevakorras
3. Venemaa majanduslik vastupidavus — droonirünnakud on põhjustanud kütusepuudust ja tehaste sulgemisi; kas see surve kasvab
4. Hiina roll — Reutersi ja Euroopa luureandmete kohaselt on Hiina sõjavägi koolitanud salaja Vene sõdureid; see võib muuta jõudude tasakaalu
5. Droonitehnoloogia areng — Ukraina kavandab odavaid ründerakette Vene Shahed-droonide vastu ning sügiseks uusi odavaid relvastussüsteeme
6. Eesti ja Balti riikide õhuruum — droonijuhtumid jätkuvad; NATO vastus ja regionaalne õhukaitse on kriitilised

Sõda ei ole lähiajal lõppemas, kuid selle kulg ja lõpptulemus kujundavad Euroopa — ja Eesti — tulevikku põhimõtteliselt.