Üle 2000 inimese ootab erihoolekande teenust – riik lubab kiiremaid lahendusi

Eestis ootab erihoolekande teenust üle 2000 inimese, mistõttu on järjekorrad muutunud kriitiliseks probleemiks. Sotsiaalministeerium on kooskõlastusringile saatnud eelnõu, mis peaks eelistama kõige suurema abivajadusega inimesi. Muudatuste eesmärk on tagada, et kiireloomulise abivajadusega inimesed pääseksid teenusele senisest kiiremini.

Eestis on erihoolekande teenuste järjekorrad paisunud murettekitavalt pikaks – hetkel ootab teenusele pääsemist üle 2000 inimese. Probleemi lahendamiseks on Sotsiaalministeerium kooskõlastusringile saatnud eelnõu, mis muudaks teenusele pääsemise kriteeriumeid.

Abivajaduse kiireloomulisus saab uue kaalu

Praegu kehtiva süsteemi kohaselt ei võeta järjekorra moodustamisel piisavalt arvesse seda, kui kiiresti inimene tegelikult abi vajab. Uue eelnõu kohaselt hakkaks teenusele pääsemisel senisest suurema tähtsusega olema inimese abivajaduse kiireloomulisus – see tähendab, et kõige kriitilisemas olukorras olevad inimesed saaksid abi kiiremini.

Pikad ooteajad tekitavad tõsiseid probleeme

Erihoolekandeteenused on mõeldud eelkõige psüühiliste erivajadustega inimestele, kes vajavad igapäevaelus toimetulekuks pidevat tuge. Pikad järjekorrad tähendavad, et paljud haavatavad inimesed peavad abi ootama kuid või isegi aastaid, mis võib nende seisundit märkimisväärselt halvendada.

Sotsiaalministeeriumi eelnõu on alles kooskõlastusringil, mistõttu võivad selle detailid enne lõplikku vastuvõtmist muutuda. Eesmärk on siiski selge: luua süsteem, mis reageerib paindlikumalt inimeste tegelikele vajadustele ning vähendab ooteaegu eriti neile, kelle olukord on kõige kriitilisem.