Üllar Lanno: väikelinnas näeb arsti üha enam ekraanilt

Psühhiaatrilise abi kättesaamatus on olnud Eesti ajakirjanduse läbiv teema, kuid Narva haiglas suudeti vähem kui aastaga järjekorrad likvideerida. Üllar Lanno kirjutab, kuidas digiteenused ja kaugkonsultatsioonid aitavad lahendada tervishoiu kättesaadavuse probleemi väikelinnades.

Eesti tervishoius on psühhiaatrilise abi kättesaadavus olnud aastaid valus teema. Tänavu tunnistas perearstide selts avalikult, et tasuta psühhiaatrilist abi pole enam reaalselt võimalik saada — järjekorrad on pikad ja teenuse leida on üha raskem. Ometi leidub sellele keerulisele olukorrale lahendusi, mida tasub lähemalt vaadata.

Narva eeskuju

Narva haigla juhtum on siinkohal märkimisväärne näide. Linnas, kus olukord näis eriti lootusetu, suudeti vähem kui aastaga psühhiaatrilise abi järjekorrad likvideerida. See ei juhtunud tänu sellele, et Narva sai korraga palju uusi spetsialiste — lahendus oli hoopis teistsugune.

Arsenal, mis järjekordi murdis, põhineb suuresti digitehnoloogial ja kaugkonsultatsioonidel. Väikelinnades ja ääremaadel, kus spetsialiste napib, saab patsient arsti näha üha sagedamini ekraani vahendusel. See ei ole erand ega ajutine lahendus — see on uus reaalsus, millega tuleb harjuda.

Miks see töötab

Kaugkonsultatsioonid ei lahenda kõiki probleeme, kuid aitavad murda geograafilist barjääri, mis on Eesti tervishoius suur takistus. Psühhiaatri vastuvõtt videosilla teel on paljudel juhtudel sama tõhus kui füüsiline kohtumine, eriti rutiinsete kontrollide ja ravimite kohandamise puhul.

Üllar Lanno sõnul tuleks selle kogemuse põhjal muuta senist suhtumist: oodata, et abi tuleb kohale füüsiliselt, on luksus, mida väikelinnad endale lubada ei saa. Digiteenused pole kompromiss — need on tänapäevane tervishoid.