USA lükka edasi Eestile mõeldud sõjavarustust

Ameerika Ühendriikide kaitsetarnete viivitamine mõjutab Eestit eriti HIMARS-i laskemoona osalevate tarnetega, millest osa pidi käesoleva aasta jooksul saabuma. Endine kaitseväe juht Martin Herm hoiatab, et süvalöövivõime arendamisel tekivad tõsised takistused, kui tarned jäävad mahajäänud rohkem kui kolme aastaga.

Ameerika Ühendriikide võimalikud kaitsetarnete viivitused tekitavad muretsemist Eestis, kus on juba varasemate kokkulepete alusel oodata mitmikraketiheitja HIMARS-i laskemoona tarneid. Osa neist laskemoonaladingutest pidi jõudma Eestisse käesoleva aasta kuudes, kuid USA käesoleva olukorra tõttu on tarned sattunud määramatuse olukorda.

Martin Herm, kes juhtis Eesti kaitseväge varasematel aastatel, rõhutas hiljutises avalduses, et pikemaajalistel viivitustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed Eesti kaitsevõimekuse arendamisele. Tema hinnangul moodustavad need tarned kriitilise osa Eesti süvalöövivõime ehitamisest.

Kaitseeksperdid märgivad, et kolmest aastast pikem viivitus muudaks planeeritud kaitsestrateegiate elluviimise küsitavaks. HIMARS-i süsteem, mida Eesti käsutab, on näidanud oma tõhusust ja selle laskemoona varustamine on Eesti kaitsestrateegia oluline komponent.

Eesti valitsus jälgib USA kaitsetööstusliku olukorra arengut tihedalt, otsides võimalikke lahendusi, mis aitaksid minimeerida viivituste mõju Eesti kaitsestrateegia elluviimisele. Välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajad on USA partneritega aktiivses dialoogis.