Uuring: dementsus puudutab 200 000 eestlast, kuid häbi hoiab vait

Uus uuring näitab, et üle kolmandiku Eesti täiskasvanutest on dementsusega kokku puutunud, kuid haigusega kaasnev häbi takistab avameelset rääkimist. Isikliku diagnoosi korral jagaks oma kogemust avalikult vaid 28% inimestest ning ligi iga kümnes hoiaks diagnoosi rangelt saladuses.

Eestis puudutab dementsus hinnanguliselt 200 000 inimest, kuid uue uuringu tulemused paljastavad, et haigust varjatakse ühiskonnas endiselt väga tugevalt. Kuigi üle kolmandiku Eesti täiskasvanutest on dementsusega ühel või teisel viisil kokku puutunud – olgu see läbi lähedase või iseenda kogemuse –, julgeb avameelselt rääkida vaid väike osa neist.

Uuringu andmetel ütles vaid 28 protsenti vastanutest, et jagaksid isikliku diagnoosi korral oma olukorda avatult. Veelgi murettekitavam on see, et ligi iga kümnes eestlane hoiaks diagnoosi rangelt saladuses ega räägiks sellest kellelegi. See näitab, et dementsusega kaasneb Eestis endiselt suur sotsiaalne häbimärk, mis takistab inimestel abi otsimast ja toe leidmisest.

Ekspertide hinnangul on avaliku arutelu puudumine dementsuse teemal kahjulik nii haigetele kui ka nende lähedastele. Varajane diagnoos ja toetus võivad oluliselt parandada elukvaliteeti ning aidata peredel paremini toime tulla. Haiguse varjamine lükkab aga vajaliku abi saamist edasi ja suurendab üksindust.

Dementsus on progresseeruv ajuhaigus, mis mõjutab mälu, mõtlemist ja igapäevaelu toimetulekut. Eesti rahvastiku vananemine tähendab, et haigestunute arv kasvab lähikümnenditel tõenäoliselt veelgi. Seetõttu peavad spetsialistid ühiskondliku teadlikkuse tõstmist ja stigma vähendamist üha olulisemaks ülesandeks.