Uuring: üle poolte Eesti üliõpilastest peab töötama õppimise kõrvalt

Praxise analüütikakeskuse uuring näitab, et Eesti üliõpilaste majanduslik olukord on viimastel aastatel halvenenud. Üha rohkem noori on sunnitud ühendama töötamise õppimisega. Olukord seab kahtluse alla täisajaga õppimise võimalikkuse paljudele tudengitele.

Eesti üliõpilaste rahaline olukord on muutunud üha keerulisemaks, selgub sotsiaalanalüüsi mõttekoja Praxis värskest uuringust. Tulemused näitavad, et enam kui pooled Eestis õppivatest üliõpilastest on sunnitud õpingute ajal tööl käima, et toime tulla igapäevaste kulutustega.

Töötamine ja õppimine käsikäes

Tudengite majanduslike raskuste kasv on viimastel aastatel muutunud märgatavaks trendiks. Elukalliduse tõus, üürihinnad ning riiklike toetuste ebapiisavus sunnivad noori inimesi otsima lisasissetulekut, mis aga paratamatult mõjutab õpingutele pühendatavat aega ja energiat.

Praxise uuring toob esile, et töö ja õpingute ühendamine on muutunud pigem normiks kui erandiks. See tekitab küsimuse, kas praegune stipendiumisüsteem ja õppetoetuste korraldus suudab tagada kõigile soovijatele võrdse ligipääsu kõrgharidusele.

Mõju õpingute kvaliteedile

Ekspertide hinnangul võib töötamine õppimise kõrvalt oluliselt mõjutada tudengi akadeemilist sooritust ja üldist heaolu. Pikemas perspektiivis ohustab see olukord Eesti kõrghariduse kvaliteeti ja suurendab õpingute katkestamise riski.

Olukorra lahendamiseks on oodatud nii hariduspoliitika kujundajatelt kui ka ülikoolidelt konkreetseid samme, mis aitaksid vähendada üliõpilaste rahalist survet ja luua paremad tingimused täisajaga õppimiseks.