Vene perede sündimus Eestis langes ajaloolisele madalaimale tasemele

Eestis sündis möödunud aastal alla kümne protsendi lastest peredes, kus mõlemad vanemad on venelased — see on taasiseseisvumise aegne rekordmadal tase. Ukraina sõja puhkemine on tõenäoliselt mõjutanud vene perede otsust lapsi mitte saada.

Eestis registreeriti mullu ajalooliselt madal sündimus vene peredes: alla kümnendiku kõigist sündinud lastest pärines peredest, kus mõlemad vanemad on venelased. Sellist näitajat pole 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis varem esinenud.

Sõja vari perede üle

Ekspertide hinnangul on Ukraina sõja puhkemine 2022. aastal tõenäoliselt üks peamisi põhjuseid, miks Eestis elavad vene pered on loobunud laste saamisest. Ebakindel geopoliitiline olukord ja tulevikuväljavaadete hägustumine on pannud paljud pered oma plaane edasi lükkama või neist täielikult loobuma.

Eesti üldine sündimuse langus on viimastel aastatel olnud märkimisväärne, kuid vene kogukonna langus paistab silma isegi selle trendi taustal. Venelased moodustavad Eesti rahvastikust märkimisväärse osa, eriti Ida-Virumaal, ning nende sündimuskäitumise muutus avaldab mõju kogu riigi demograafilisele pildile.

Demograafiline muutus on sügav

Demograafid juhivad tähelepanu, et sellised muutused sündimuses ei toimu üleöö ega kao kiiresti. Kui pered on otsustanud lapsi mitte saada, jätab see demograafilise jälje aastakümneteks. Eesti on juba praegu üks madalama sündimusega riike Euroopas, mistõttu iga sihtgrupi langus on eraldi tähelepanuväärne.

Rahvastikuteadlased rõhutavad, et vene kogukonna sees toimuv peegeldab laiemalt seda, kuidas sõda ja sellega kaasnev ebakindlus mõjutab inimeste elutähtsaid otsuseid. Eestis elavad venelased seisavad silmitsi ka identiteedi- ja kuuluvusküsimustega, mis lisavad täiendavat survet perede planeerimisele.