Venemaa karmistab ähvardusi Ukraina vastu — mida see sõja kohta ütleb?

Venemaa on karmistanud retoorikat Ukraina suhtes, mis võib viidata Kremli ärevusele sõja käigu pärast. Kaitsekorrespondent analüüsib Kiievist, mida see tähendab konflikti tuleviku jaoks.

Venemaa on viimasel ajal märkimisväärselt karmistanud oma retoorikat Ukraina suunal, tekitades küsimusi selle kohta, mida see tegelikkuses sõja kulgemise kohta paljastab. Kaitsekorrespondendi hinnangul Kiievist on Moskva sõnavalik pigem näitaja Kremli ebakindlusest kui jõupositsioonist.

## Retoorika taustaks

Sõjalised analüütikud on märkinud, et riigid, millel läheb hästi, ei pruugi tunda vajadust ähvardustega esile astuda. Venemaa korduv ja süvenev retooriline surve võib seetõttu osutada sellele, et Moskva pole sõja senise kulgemisega rahul ning püüab Ukrainat ja selle liitlasi psühholoogiliselt survestada.

Ukraina on jäänud Lääne toetuse najal vastupidavaks, hoolimata Venemaa järjepidevast sõjalisest survest. Konflikti praegune etapp on mõlema poole jaoks kurnav, kuid Ukraina suutlikkus vastu pidada on ületanud paljude varasemate prognooside ootusi.

## Kremli signaalid läänele

Ekspertide sõnul on Venemaa ähvardused suunatud osaliselt ka Läände — eesmärgiga panna Euroopa riigid ja USA kõhklema Ukrainale relvastuse ning rahalise toetuse andmisel. Seni pole see strateegia andnud soovitud tulemust, kuna NATO liitlased on jätkanud Kiievi toetamist.

Konflikti edasine kulg sõltub suuresti sellest, kas Ukraina suudab säilitada lääneliitlaste toetuse ning hoida oma kaitseliinid stabiilsena. Kremli retoorika teravnemine võib tähendada, et Moskva tunneb, et aeg ei pruugi töötada tema kasuks.